 |
RENDZU KUI MÕTTEMÄNGU JA HARRASTUSE VÕIMALIK ROLL LAPSE ISIKSUSE ARENGUS
Rendžu on võrdlemisi uus mõttemäng ning tema mõju inimese arengule teadaolevalt uuritud ei ole. Mitte midagi sarnast ei hakanud silma ka rendžule lähedaste male ja kabe eestikeelse kirjanduse uurimisel. Kuid rendžu on Eestis populaarsust koguv mäng ja seetõttu on tema mõju hindamine lapse isiksuse arengule üsna oluline.
Töö eesmärgiks oli hinnangulise ülevaate andmine rendžu võimalikust mõjust lapse arengule.
Töö ülesanded sai püstitatud järgnevalt:
1. Anda ülevaade rendžust ja selle eripärast.
2. Analüüsida rendžuharrastuse võimalikku mõju lapse vaimsele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule.
3. Analüüsida rendžuõpilaste hulgas läbi viidud küsitluse tulemusi.
Töös kasutatud meetoditeks olid nii minu kui rendžuõpetaja 14 a jooksul tehtud tähelepanekute üldistamine, kui ka rendžuõpilaste hulgas läbi viidud küsitlus.
Nagu juba mainitud, varasem kirjalik materjal uuritavas valdkonnas puudub. Tahaksin tänu avaldada oma õpilastele, kes aitasid küsitlusele vastates tööks vajalikku materjali leida.
1. LÜHIÜLEVAADE RENDŽUST JA SELLE AJALOOST
1.1. Lühitutvustus gomoku ja rendžu põhimõtetest.
Gomoku on rendžu lihtsam vorm. Mängitakse seda kas 19x19 või 15x15 ruudustikuga mängulaual. Algul on mängulaud tühi, seejärel hakkavad kaks mängijat sinna kordamööda asetama musti ja valgeid (jaapani traditsiooni kohaselt alustab must ning käike tehakse joonte ristumiskohtadesse, mitte ruutude sisse) nuppe. Lauale pandud nuppe mängu jooksul ei nihutata. Võitjaks osutub mängija, kes suudab esimesena moodustada viiest nupust koosneva rea (e viisiku) kas vertikaal-, horisontaal-, või diagonaalliinil. Gomoku põhimõte on seega ülimalt lihtne ja hõlpsasti omandatav keskmise võimekusega kuueaastasele lapsele.
Gomoku võimalused on aga samas piiratud, sest alustaja e must saab piisava oskuse korral alati mängu võita.
Rendžus on mustale piirangud - ta ei tohi moodustada teatavaid kombinatsioone. Keelatud käigud muudavad mängu keerulisemaks ning samas ka võluvamaks ja põnevamaks. Lisaks on olemas täiendavaid reegleid, mis muudavad mängu võrdseks (täpsemalt võib neist lugeda www.renju.ee, reeglite alt).
1.2. Rendžu ajaloost ja geograafiast
Gomokule sarnaste reeglitega mängu olevat Hiinas ja Jaapanis mängitud juba tuhandeid aastaid tagasi. Hiljem levis mäng üle maailma, igal pool sai ta oma rahvusliku nimetuse (nt. Rootsis "luffarschack", Koreas "omok", Venemaal "krestiki-noliki"jne.), kahjuks ei tekkinud küll eesti keeles sellist ühtset nimetust.
Jaapanis, kus tegeleti gomokuga kõige professionaalsemalt, hakati vastavalt mängutaseme tõusule tasapisi reegleid täiendama. 1899.a-l mainiti Jaapani ajakirjas esimest korda sõna "rendžu", seda loetakse tänapäeva rendžu sünniajaks.
Praegu on maailmas kõige arvukamalt gomoku-ja rendžumängijaid Hiinas, kus neid arvatakse olevat 10 miljoni ringis.
Nõukogude Liitu levis rendžu 1980-ndate algul, kui Nõukogude saadik Jaapanis avaldas materjalid ajakirjas "Nauka i Žizn". Tuhanded üliõpilased, kes igavate loengute ajal mänginud "krestiki-noliki" paberi peal, hakkasid nüüd tegelema rendžuga, peaaegu igasse oblastisse ja suuremasse linna tekkis klubi.
Eestisse jõudis rendžu mõni aasta hiljem, "Nauka i Žizn" siinsete lugejate kaudu. Kabetreener Arvi Reinap hakkas rendžut kabe kõrval õpetama Tallinna Pioneeride Palees (praeguse nimega Huvikeskus "Kullo"). Tema tööd jätkas Ants Soosõrv, kes lisaks "Kullole" juhendab lastele rendžuringe ka Paul Kerese Malekeskuses, Kivimäe Põhikoolis ja Saue Huvikeskuses. Eestlased on rendžus ka ühtteist saavutanud. Ando Meritee on kolmekordne maailmameister (1993, 1999, 2001), Tunnet Taimla tuli maailmameistriks käesoleval aastal ning Eesti võistkond on võistkondlikel maailmameistrivõistlustel kahel korral saavutanud teise koha. Eestlaste edu saladus on eelkõige meie hea rendžugeograafiline asend, mis on võimaldanud siin korraldada arvukalt turniire tippmängijate osavõtul ning sõita tasemel võistlustele lähiriikidesse. Samuti heade info-tehnoloogiliste võimaluste olemasolu.
2. RENDŽUHARRASTUSE MÕJUST LAPSE VAIMSELE, SOTSIAALSELE JA EMOTSIONAALSELE ARENGULE.
2.1. Üldised punktid
Siinkohal toetun põhiliselt enda subjektiivsele kogemusele, mõningal määral ka teiste riikide rendžutreeneritelt kuuldule. Tõsi, teiste riikide, eeskätt pean siin silmas Venemaad, kus õpetatakse rendžut mitmel pool, õpetamissüsteem on rohkem tulemusekeskne. Seal on säilinud tublisti endise nõukogude süsteemi jooni, kus igasuguseks rahasaamiseks tuleb läbida bürokraatia kadalipp ning ette näidata häid resultaate võistlustelt. See sunnib treenereid eelkõige tegelema andekamatega ja neid piitsutama tööle.
Eestis on süsteem enam hobikeskne. Laste harrastust toetavad rahaliselt põhiliselt vanemad. Treener ei pea tulemuste eest kellelegi aru andma, mis võimaldab ka lastel pingevabamalt võistelda, samuti rohkem tegeleda lastega, kes ei taha saada tippmängijaks.
Rendžuharrastuse, nagu ka ilmselt enam-vähem iga hobi juures, võlub last peamiselt 3 asja:
1) mäng ise, tema huvitavad kombinatsioonid, ootamatud lahendused jne.
2) sportlikud tulemused, tunnustus
3) suhtlemine, reisimine ja muu sellega kaasnev
Harrastuse mõju lapsele sõltub kahtlemata paljuski sellest, mis nendest kolmest lapse jaoks tähtsaim on. On nii neid, kelle jaoks on tähtis ainult mäng kui protsess (neid ei ole palju), on neid , kellel on tugev saavutustejanu ja lõpuks muidugi selliseid, kellele esmatähtis on lahe seltskond. Tavaliselt küll on lapsele ikkagi omajagu olulised kõik kolm aspekti.
2.2 Rendzu kui loogilise mõttemängu mõjust lapse arengule.
See on üsna raske teema ja nõuaks muidugi väga põhjalikke uurimusi. Selge on see, et enamik lapsi peab rendžut (gomokut) põnevaks mänguks, nad mängivad seda mõnuga ja see pole kindlasti vähetähtis. Kui suur on aga rendžu võimalik mõju lapse mälu ja matemaatiliste võimete arendamisel, on raske kindlaks teha. Usutavasti ta otseselt mälu ei arenda, küll aga loogiliste seoste leidmist ja tervikpildi loomist asjadest (rendžus, nagu teistes mõttemängudes saab tippu jõuda vaid mängija, kes suudab komplekselt näha kõikide nuppude koosmõju). Vesteldes mitmete matemaatikaõpetajatega (nt Kivimäe Põhikoolis), on nad märkinud mitmete õpilaste õpingutulemuste paranemist mõne aja jooksul pärast rendžutreeningutega alustamist. Tuleb meelde ka üks negatiivne näide, kuid sel juhul oli tegemist ilmse ületreeninguga - tütarlaps veetis kõik õhtud internetis rendžut mängides ning koolitööd jäid unarusse, mis tingis õppeedukuse languse.
Kõige olulisem selgelt märgatav pluss lastel on ehk kontsentreerumisvõime arenemine tänu rendžu mängimisele. See ei taga iseenesest siiski veel paremate tulemuste saavutamist koolis, sest huvitavale asjale kontsentreerumine läheb enamasti muidugi palju libedamalt, kui igavale. Kunagi tuli treeningutele noormees, kes 7.klassi kursuse läbimiseks oli kulutanud kolm aastat ja 8.klassis viibis parajasti teist aastat. Ta küll käis valdavalt tundides, kuid õpetajad kurtsid, et poiss ei viitsi üldse kaasa töötada. Rendžutreeningutel ja -võistlustel ei saavutanud too noormees küll silmapaistvat edu, kuid oli siiski väga korralik keskmik, suutes tundide kaupa laua taga püsida ja läbi analüüsida päris suure hulga võimalusi. Loodetavasti oli harrastusest kasu, sest hiljem suutis ta normaalselt läbida gümnaasiumi ja leida tööd. Kui palju täpselt aitas siin kaasa rendžuga tegelemine ja kui palju väljumine puberteedieast ning isiksuse üldine küpsemine, on muidugi raske öelda.
Loomulikult ei ole rendžu ainuke mõttemäng ega harrastus, mis arendab kontsentratsioonivõimet, sama head on ka male, kabe, bridž jt. Kas rendžus on midagi spetsiifiliselt arendavat, mida teistes mõttemängudes pole, ei oska küll öelda. Rendžu plussiks võib olla vahest tema suurem köitvus, tema lihtsamaid reegleid e gomokut on võimalik hetkega selgeks saada, samas on mängu sügavus võrreldav male või bridžiga.
2.3. Rendžu kui spordi mõjust lapse arengule
Iga spordiala peaks kasvatama visadust ja võidutahet, sundima eneseületusteks. Üldiselt see ongi nii ja on ka rendžus. Tõsi, siin on ka mõningad ohud. Esiteks ei tohiks tulemuse rolli üle tähtsustada. Nõukogude males ei olnud harvad kokkuleppetulemused, aga ka tänapäeval ja rendžus on juhtumeid, kus ühe riigi koondislased (kelle mänguklass võib tihtipeale üsna erinev olla) sõlmivad omavahel viigi sisuliselt mängu vaid parodeerides, kui selline tulemus tagab mõlemale kõrge koha turniiritabelis. Seda välistada pole lihtne, igatahes tunduvalt raskem, kui näiteks jalgpallis, kuid Eestis on valdavalt mängijate teadvusesse jõudnud, et alati peaks mängima ausalt sisulise tulemuse peale vastavalt partii käigule, mitte lasta end mõjutada mingitest mänguvälistest sidemetest-suhetest. Siin on rendžul võrreldes näiteks malega isegi pluss, et ei ole mängus märkimisväärsed rahasummad ega väga suur tunnustus.
Teine oht on, et mõningate laste närvisüsteem veab neid suurematel võistlustel alt, põhjustades psühhotrauma. Treeneri ülesanne on muidugi jälgida, et iga mängija sattuks võistlusele alles siis, kui ta selleks nii psühholoogiliselt kui mänguliselt valmis on.
2.4 Rendžuharrastuse kaudu toimuva suhtlemise ja reisimise mõju lapse arengule
Selle mõju on arvatavasti kõige suurem ja kindlasti positiivne. Nagu tihti harrastuste puhul, kohtuvad rendžuõpilased tihti ka väljaspool otsest rendžutreeningut ning tegelevad spordi ning muu huvitavaga. Väga suur roll on ka internetil. Teadagi kipuvad lapsed üldiselt internetis jututubadesse, kus räägitakse pehmelt öeldes rumalusi, viidavad aega suhteliselt mõttetute mängude jms.
Rendžuõpilased harjutavad enamalt jaolt paljude vastastega üle maailma, arendades lisaks oma mänguoskusele ka võõrkeelte oskusi.
Palju avardavad laste maailmatundmist ja keelteoskust kindlasti reisid rendžuvõistlustele. Mitmetele turniiridele võivad sõita ennast arendama ka päris algajad mängijad. Tänu kontaktidele rendžumaailmas (kohalike mängijate abile) on sõite võimalus korraldada suhteliselt odavalt ja lastel avaneb suurepärane võimalus tutvuda erinevate kultuuride, rahvaste ja vaatamisväärsustega.
3. RENDŽUÕPILASTE HULGAS LÄBI VIIDUD KÜSITLUS JA SELLE ANALÜÜS
3.1. Küsitlus rendžuõpilaste hulgas
Noorte Euroopa meistrivõistluste ettevalmistuseks korraldatavas laagris Võsul viidi läbi väike küsitlus rendžuõpilaste hulgas. Vastajad olid edasijõudnud õpilased, vanuses 12-16a, kes tegelenud rendžuga 1-8 aastat.
Esimene küsimus palus lastel kirja panna, mida on neile andnud tegelemine rendžu kui harrastusega, jättes kõrvale mängu enda.
Toon näiteks ühe sisukama vastuse:
"Esiteks olen tänu rendžule reisinud rohkem kui oleksin seda muidu teinud, samuti ei usu ma, et oleksin muidu sattunud nii huvitavatesse kohtadesse. Reiside käigus olen tutvunud erinevate riikide ja rahvastega. Kindlasti olen rendžuga tegelemise käigus arendanud oma keeleoskust... seda nii reisidel käies kui ka teiste mängijatega interneti vahendusel suheldes. Lisaks sellele olen tutvunud paljude toredate inimestega ja muutnud enda arvamust näiteks venelaste osas (enamus tänapäeva noori on arvamusel, et kõik venelased on pätid, kaabakad või narkomaanid).". Sellesse vastusesse on enam-vähem koondatud ka teiste vastuste sisu. Lisatud on küll mitmetes vastustes veel, et tänu rendžule on saavutatud klassikaaslaste ja vanemate tunnustus, reisidel on õpitud (paremini) mängima lauatennist ja muid huvitavaid mänge jne.
On selge, et harrastusena on rendžu neile noortele toonud valdavalt positiivseid emotsioone ning neid arendanud.
Teine küsimus palus noortel välja tuua selle, mida on rendžu kui konkreetne mõttemäng neile andnud ja mida kasulikku/kahjulikku arvavad nad sellest eluks saavat. Kahjulikku ei toonud siiski keegi välja. Järgnevalt jällegi näiteid vastustest:
Arvan, et tegelemine rendžuga on kindlasti arendanud mu mõtlemist. On ju teada, et inimene kasutab väga väikest osa sellest, milleks ta aju tegelikult võimeline on. Usun, et tegeledes rendžuga kasutan ehk natukene rohkem enda aju kui seda teeb suvaline inimene. Rendžu arendab kindlasti ka reaktsiooni kiirust, seda eriti siis kui aega on väheks jäänud ja tuleb eriti kiiresti käike teha. Samuti on rendžu mulle õpetanud, et ei tohi kergesti ärrituda... sest see segab keskendumist ja mõjutab tulemusi.
Teine noor ütleb asja kohta nõnda:
Rendžu on andnud mulle juurde loogilist mõtlemist. Analüüsivõime on läinud paremaks, suudan paremini keskenduda ja süveneda.
Kolmas arvab koguni, et rendžuga tegelemine on pannud teda rohkem elu üle mõtlema. Teised vastajad on kirjutanud enam-vähem sama, mis esimene ja teine. Kõik arvavad, et nende loogiline mõtlemine ja keskendumisvõime on paranenud.
Järgnev küsimus tahtis teada, kas rendžuga tegelemine on mõjutanud ka edasijõudmist koolis ning kui jah, siis mismoodi. Siin on vastustel juba rohkem erinevusi. Enamasti kiidetakse oma vene-, soome- ja inglise keele oskuse paranemist, aga ka endisest edukamaid tulemusi matemaatikas.
Paljud vastajad leiavad, et tänu rendžuharrastusele on hakkanud õpetajad neisse paremini suhtuma ja ka see võib olla mõjutanud nende koolis edasijõudmist.
Kolmes ankeedis aga leitakse, et pole kooli jaoks midagi juurde saadud, näiteks ütleb üks vastaja:
Rendžuga tegelemine ei ole mõjutanud minu edasijõudmist koolis. Ma ei viitsinud enne õppida ja ei viitsi ka praegu.
Siin tekib küll kahtlus, et ei ole päris õigesti küsimusest aru saadud, või on tahetud näidata pisut bravuurikalt, et suudetakse ka ilma õppimata hästi hakkama saada, sest ollakse nii andekad (viimase vastuse autor on teada, sest ta kirjutas oma nime ankeedile peale.
Tegemist on äärmiselt andeka ja väga laisa õpilasega, kes tänu oma hiilgavatele võimetele jõuab koolis suurepäraselt edasi ka oluliselt pingutamata).
Mõni leiab, et rendžuharrastus mõjutab tema koolis edasijõudmist nii positiivselt, kui ka negatiivselt. Negatiivsest tuuakse välja järgnevat:
Halvasti on rendžu mõjutanud sellega, et ma olen koolist mitmetel kordadel palju puudunud. Kuigi see on minu enda süü, sest võiksin oma asjad ikkagi korralikult ära teha.
Teine nendib, et tal on rendžu tõttu jäänud märksa vähem aega jäänud kodutööde tegemiseks, nii see nullivat rendžu poolt saadavad positiivsed mõjutused kooliks.
Lisaks tuli noortel rendžumängijatel vastata veel kahele küsimusele - mis neile meeldib/ ei meeldi rendžu õppimise protsessi juures ja millised on nende ettepanekud rendžu õpetamise paremaks korraldamiseks. Selle kohta olid arvamused järgnevad:
Meeldib, sest kogu aeg saab midagi uut ja huvitavat, meeldib ka teooriat omandada.
Teisel vastajal on mõnevõrra teistsugune arvamus:
Ei meeldi õppida teooriat, muidu meeldib kõik.
Võiks olla rohkem õpetajaid ja trennid võiksid toimuda rohkemates kohtades. Võiks levitada rendžut teistes Eesti linnades, ka väiksemates paikades.
Paljud vastajad märkisid ettepanekute osas, et võiks olla veel rohkem üritusi, mõned täpsustasid, et võistlusi ja treeninguid.
3.2 Küsitluse lühike analüüs
Küsitlus viidi läbi treeninglaagris ürituste vahel suhteliselt lühikese aja jooksul, kuid üht-teist ta peegeldas. On selge, et üldiselt noored naudivad rendžumängu nii toreda mõttemänguna, mis arendab nende mõistust, kui ka suurepärase maailmapilti avardava harrastusena. Vähem tõi küsitlus välja laste sportlike ambitsioonide rahuldumist rendžu kaudu. Siiski märgiti tunnustuse leidmist, kui rendžuharrastusega kaasnevat positiivset momenti.
Väga rõõmustavaks võib pidada suurema sallivuse saavutamist teiste rahvuste suhtes ning keeleoskuse parandamist.
Tõsisemate huviliste jaoks on rendžu arendav elustiil.
KOKKUVÕTE
Eeltoodu põhjal võib öelda, et rendžu kui harrastus ja mõttemäng on lapsele valdavalt positiivse mõjuga, väärides kohta teiste suurepäraste hobide kõrval. Rendžuga tegelemine arendab nii lapse vaimseid võimeid kui ka üldist maailmapilti.
Kindlasti võiks rendžu õpetamist Eestis laiendada, avades uusi rendžu huviringe erinevates Eesti paikades. Selleks on vaja leida aktiivseid inimesi, kes sooviksid huvitava ning arendava mõttemängu levimisele kaasa aidata.
|
|
|
|
 |
|
